Õppereis Saksamaale

30/03/2016 13:05

Kindlasti olete kuulnud noorte õppereisidest välismaale. Nii käisin ka mina tänu Kaitseliidule Saksamaal õppereisil.

Reis  algas 27. veebruaril sõiduga Tallinnasse, kus meil tuli lõpetada Eestit tutvustav video, mille pidime välismaal esitama. Peale seda saime mõned tunnid magada ja siis juba startis 28. veebruari varahommikul (5.30) lennuk Frankfurti, kust edasi sõitsime bussiga ühte Saksamaa väikesesse küla-linna Bad Marienbergi. Kuni selle päeva lõpuni saabusid sinna veel inimesed seitsmest partnerriigist: Ungarist, Slovakkiast, Kreekast, Hollandist, Poolast, Tsehhist ja Saksamaalt. Esimese päeva lõpetuseks toimusid mitmed vägagi lõbusad, naljakad, kuid ka veidi piinlikud tutvumismängud. Väga hea meeleolu lõi see, et KÕIK olid väga avameelsed ja jutukad kõigi vastu.

Esmaspäev algas samuti tutvumismängudega, millele järgnesid erinevad grupitööd ja tegevused, millega arutati nädala teemat. Teemaks olid pagulased ja migratsioon. Õhtupoolikul esitasid kõik rahvused oma riigi kohta video (traditsioonid, faktid, rahvuslikud tantsud jne.).

Teisipäev algas aga mänguga Albatros, mis näitas, et kõik ei ole nii nagu paistab (jäämäe efekt). See käis kõige kohta maailmas, kuid kõige suurem rõhk oli pagulastel, kuna meie nädala teema oli sellele rajatud. Peale lõunasööki suundusime Stegskopf-i, mis on Saksamaal  vanast sõjaväebaasist rajatud pagulaste laager. Rahvas jaotati gruppidesse  ja ma nägin sportimisvõimalusi, pesumaja ja ülejäänud laagriala. Sellele ekskursioonile järgnes jalgpallimäng, kus kohalikud varjupaigaotsijad mängisid külaliste tiimi vastu. Hoolimata kõigist pingutustest võitsid kohalikud 7:3. Huvitavaks tegi mängu see, et üks pagulastest oli endine Afganistani rahvuskoondislane. Peale mängu kogunesime ühte majja, kus jätsime kohalike elanikega hüvasti. Tänu sellele reisile õppisin nii mina kui ka teised noored aru saama pagulastest, et ikka kõik ei ole nii pahad kui räägitakse. Samuti olid pagulased vägagi rõõmsad meie külastuse üle, kuna nende jaoks oli see suur vaheldus oma tavaelule. Pikale päevale järgnes vaba aeg.

Kolmapäeval oli põhitegevuseks loovtööde valmistamine, mida tuli reedel esitada. Igaüks sai moodustada  grupi, kellega seda loovtööd teha. Õhtul oli väike pidu, mille korraldasid slovakid.

Neljapäeval sõitsime veidi suuremase Saksa linna Manzi,  mis oli minu arvates vägagi omapärane ja ilus koht. Hommikul pidasid spetsialistid meile loengu pagulaste kohta. Kui see läbi sai, oli vaba aeg. Mina veetsin aega ühe Kreeka poisi Aleksiga, kellega käisime poodides ja ka vaatamisväärsusi imetlemas. Õhtul oli ööbimiskohas vaba aeg, kes siis lihtsalt puhkas, kes tegi hoopis loovtööd oma grupiga.

Nagu eelnevalt mainisin, oli reedel loovtööde esitamine. Nägime väga palju erinevaid esitlusi, peale seda analüüsisime neid ja avaldasime arvamusi. Kuna esitlusi oli palju, oli päev kiiresti  õhtusse jõudnud. Kõik me kasutasime õhtut "targalt" ära ja korraldasime peo, millega panime projektile punkti.

Laupäeva hommikul oli eestlastel väljasõit Frankfurti, kus meil oli 6-7 tundi vaba aega. Külastasime Frankfurdi kesklinna, kus käisime kebabi söömas ja poodides. Õhtul lennujaamas saime veel veidike ringi vaadata ja siis juba startis ka lennuk. Pühapäeva keskööks jõudsime Tallinna, kust sõitsime bussiga edasi Saaremaa poole. Pühapäeva hommikuks jõudsimegi koju tagasi.

Mainimata ei saa jätta, et ööbimine oli kolmestes tubades, kus elasid erinevatest rahvustest noored. Samuti toimusid õhtuti erinevad seltskonnamängud ja külaskäigud. Tänu sellele projektile said kõik praktiseerida inglise keelt, eneseväljendus- ja meeskonnatööoskust erinevate inimestega. Mina annaksin sellele nädalale hinnangu 10/10 ja julgen öelda, et seda nädalat ei vahetaks ma mitte millegi vastu.

 

Sander Õispuu, 9.kl