Meie kooli tublid füüsikud koos Anne Tõruga
Meie kooli õpilased Triinu-Liis Torri (8. klassist), Samuel Arge(8. klassist) ja Joosep Leemet(9. klassist) on füüsikas kõvad tegijad. Hiljuti toimus maakondlik füüsikaolümpiaad, kus nad saavutasid märkimisväärseid tulemisi. Samuel 8. klasside arvestuses 2. koht, Joosep 9. klasside arvestuses 1. koht ja Triinu-Liis 8. ja 9. klasside arvestuses 1. koht, kusjuures läheb Triinu-Liis ka vabariiklikule füüsikaolümpiaadile. Ettevalmistada aitas neil meie kooli reaalainete õpetaja Anne Tõru.
Intervjuu õpetaja Anne Tõruga:
Mille järgi Te õpilasi olümpiaadile valite?
Eelkõige selle järgi, et kas nad ise tahavad ja kui suur on nende huvi, sest olümpiaadile minek tähendab väga suurt eeltööd. Ma ei saada põhimõtteliselt mitte kunagi ühtki last ilma ettevalmistuseta olümpiaadile. Tavaliselt teen mina mõnele õpilasele ettepaneku ja kui ta on nõus, siis ta lähebki. On ka juhtunud nii, et õpilased ise avaldavad soovi. Näiteks eelmisel aastal üks vahva viienda klassi tüdruk tuli ise küsima, et kas ta saaks olümpiaadil osaleda. Nii et on ka sedapidi olnud.
Kui kaua õpilased olümpiaadiks harjutasid?
Füüsikaolümpiaadi ettevalmistus algas detsembris. Väga palju tööd tegime koolivaheajal, terve jaanuari ja pühapäeviti, muud aega lihtsalt ei leidnud, sest Triinu oli nädala sees nii hõivatud. Poistega sai aga ka nädala sees ikka harjutada.
Mis on Teie edu saladus, et õpilased saavutavad nii kõrgeid tulemusi?
Ma arvan, et minu suur kogemus. Ma olen juba päris kaua õpetaja olnud ja päris kaua käinud ka olümpiaadidel. Mul on välja kujunenud oma metoodika, kuidas ma õpilasi olümpiaadideks ette valmistan. Füüsikaolümpiaad ei ole õpikupõhine. Õpikuülesanded on ainult mingite arvude panemine valemitesse ja see on kõik. Olümpiaadiülesanded on ikka väga rasked ülesanded ja neid tuleb õpetada täiesti eraldi. Kuna me selle raske töö ette võtame, õpetan ka asju, mida me tunnis üldse pole õppinud. Õppisime sel aastal ka mõne teema ette, näiteks Joosepiga valmistusime elektriõpetuseks. Tegime palju soojushulga ülesandeid ja õppisime ka paljusid muid teemasid, mida me 9. klassis üldse pole jõudnud veel läbi võtta, sest need tulevad alles kevadel. Ühesõnaga on mul väljakujunenud metoodika, mida tuleb olümpiaadiks õpetada.
Millised kolm mõtet edastaksite oma õpilastele?
Nende lohutuseks, et nad on väga palju oma vaba aega kasutanud raskete ülesannete õppimiseks ja lahendamiseks. Nad kindlasti saavad selle kuhjaga tagasi, kui mitte juba Kärla koolis, siis kindlasti gümnaasiumis ja edaspidi. Ma arvan, et see annab nendele niisuguse põhja, et nad saavad julgesti minna teistesse koolidesse edasi õppima. Ma arvan, et töökas inimene on ilus inimene ja olümpiaadide valmistumise käigus ma tunnen, kuidas need õpilased, kellega me teeme lisatööd, saavad mulle väga lähedasteks. Kahjuks kõigiga, keda ma tavatunnis õpetan, ei jõua nii lähedase suhteni, välja arvatud 9. klass, keda ma juhatan. See on niisugune tore soe tunne ja ma näen, et need õpilased pärast väga meeldivalt ja lähedaselt suhtlevad minuga. Niisugust suhtlemisoskust ja suhtlemisvõimalust annab olümpiaadiks valmistumine. Plusse on mitmeid ja ma arvan, et isegi rohkem kui kolm!
Inervjuu õpilastega:
Mis teema või ülesanne tundus teie jaoks kõige raskem?
Joosep: Minu meelest olid soojusmahtuvuse ülesanded väga rasked, õppisin küll, aga ei saanud väga aru. Samuel: Minu meelest olid kõik ülesanded rasked, sest pooli asju polnud me veel õppinud, aga ülesanded läätsedega olid lihtsad. Triinu-Liis: Minu jaoks oli kõige keerulisem tekstist leitud andmetega õige valem moodustada, et ülesannetele vastus leida.
Kas nii kõrge koht tuli teile üllatusena?
Joosep: Jah, väga, tõesti ei osanud oodata, et jään esikolmikusse. Samuel: Tuli küll, ma arvasin, et saan vähem punkte või teised saavad rohkem. Triinu-Liis: Ma olen üldiselt väga pessimistlik tulemuste suhtes, seega olen positiivselt üllatunud - nii et jah.
Joosep, kas sinu meelest oli eelmisel aastal füüsikaolümpiaad kergem või raskem võrreldes selle aasta omaga?
Mulle tundus, et oli vist isegi kergem, kuid ma väga enam ei mäleta.
Triinu- Liis ja Samuel, osalesite sel aastal esimest korda füüsikaolümpiaadil. Kuidas tundus?
Samuel: Ülesanded olid küll rasked, aga kuna mulle füüsika meeldib ja olümpiaadil läks ka hästi, siis arvan, et võiks ka järgmisel aastal minna. Triinu-Liis: Kindlasti raske, aga ka põnev. Olümpiaadil on aega küllalt, viis tundi, ning on ka võimalus valida, millised ülesanded sulle kõige sobivamad tunduvad. Eksperiment oli ka väga lahe ja kena vaheldus kirjutamisele.
Kas teile meeldib reaalainetest rohkem füüsika või matemaatika? Miks?
Joosep: Mulle meeldib füüsika rohkem, sest seal saab rohkem kasutada loogilist mõtlemist kui mingite valemite kasutamist. Samuel: Füüsika meeldib rohkem, sest seal ei pea kasutama nii palju valemeid kui matemaatikas ja saab rohkem kasutama loogikat. Triinu-Liis: Neil ainetel on palju ühiseid jooni ning mõlemad vajavad loogilist mõtlemist. Matemaatika on mulle muidugi palju tuttavam ning seetõttu ka lihtsam. Ma arvan, et kuna olen saavutanud mõlema aine olümpiaadidel häid tulemusi, pole praegu kummalgi ainel eelist.
Emili Gabriela De Oliveira 8.kl