Koolikiusamise küsitluse kokkuvõte

Koolikiusamise küsitlus koostöös klassijuhatajatega viidi meie koolis läbi nädal enne jõule. Küsitlus oli mõeldud selleks, et saada teada, mis meie koolis õpilaste vahel toimub. Küsitlusest selgub, et meie koolis peaaegu igas klassis on keegi, keda kiusatakse ja keegi, kes kiusab. Ei ole vahet, kes on kiusatav, sest nii poisid kui tüdrukud tunnevad sarnaselt. Silma jäi see, et kiusajad on vanemad õpilased, kes siis kiusavad väiksemaid - kurb. Suuremad

võiksid ju hoopis väiksemaid toetada ja neile sõbraks olla, mitte neid kiusata. Kahjuks ei oska ma öelda, mida keegi kiusamiseks peab. Seda tunneb iga õpilane erinevalt. Kohad, kus kiusamine aset leiab, on erinevad. Kasutatakse neid kohti, kus õpetajate silm peale ei jää, näiteks spordihalli riietehoius, koolibussi oodates või koolibussis. Hea on see, et enamusel meie koolis õppivatel õpilastel on koolis keegi, kelle poole pöörduda, kus saab rääkida oma murest, probleemist või oma rõõmudest, samuti on ka õpilastel kodud, kus saab oma olukordadest rääkida. Me saame ise selleks palju ära teha, et meie koolis oleks vähem kiusamist. 

Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste heaolu tagamise võimalus.

Olgem sallivamad, sõbralikumad ja kaasõpilasi toetavamad. Kui me kõik nii käitume, siis see

tagab meie koolis rahulikuma ja parema keskkonna.

 

Ilusat, rahulikku ja sõbralikku uut aastat.

 

Sotsiaalpedagoog Leana.