Intervjuu Urve Tiidusega
Tänavune Eesti vabariigi aastapäev möödus Kärla Põhikoolis erilisemalt kui eelnevad aastad. Nimelt võttis sellest erilisest päevas osa ka külaline Urve Tiidus, kellega meil oli suur au teha intervjuu:
1. Kas Teil on ka varem olnud kokkupuuteid Kärla Põhikooliga?
Jah, ma olen siin kandis varemgi käinud. Olen siin kooliraamatukogus käinud, muidugi olen ma ka siin spordikeskuses käinud. Kärla pole ju Kuressaarest kaugel, ma olen Kuerssaare inimene.
2. Milline on Teie tänane mulje meie koolist?
Minu tänane esmamulje on väga hea. Ma olen siin koolis ka enne külas käinud. Kui rääkida aga sellest Eesti Vabariigi sünnipäeva vastuvõtust, siis mulle väga meeldis see väike tseremoniaalsus, mis selle sündmuse juures oli. Sellistel asjadel on tore kasvatuslik ja kultuuriline mõju. Väga tore mulje on!
3. Missugused tunduvad Teile meie kooli õpilased ja õpetajad?
Väga toredad! Vaadake, ma ei tunne siin kõiki inimesi, mõnda inimest tunnen küll juba varasemast. Lapsed on kõik uued peale kasvanud ja nendest ma peaaegu kedagi ei tunne. Seega saan ma oma arvamuse öelda selle põhjal, mis ma täna nägin. Esiteks on teil väga hea muusikaõpetus, sest laulud olid hästi valitud. Mulle meeldib, kui asjadel on selline väike huumoritahk juures. Selles mõttes üks laul Eestimaast läbi laste huumoriprisma oli väga tore, et Harjumaal on palju harju ja Laulasmaal on palju laule. Ma ei olnud seda laulu enne kuulnud. Teiseks meeldis mulle vastuvõtu tervituse juures see, et kõik lapsed teadsid, kuidas olla ja käituda ja mida öelda. See oli väga kena. Oli näha, et natuke on eeltööd tehtud, aga kõigil kukkus kenasti välja ja seegi on üks osa haridusest. See oli väga tip-top! See on ju teie kooli pikaajaline traditsiooniline üritus.
4. Mis Teile meenub enda kooliajast?
Kui te nüüd seda küsite, siis minu kooliaeg jääb väga ammusesse aega. Isegi ei taha arvutada, kui palju aastaid tagasi see oli. Praegu meenus mulle üks selline seik. Osa oma kooliajaast õppisin ma Tallinna 21. Keskkoolis ja seal oli direktoriks Artur Tiki. Ta oli väga karm koolipapa, nagu nad enamasti satuvad olema. Temal oli hommikuti kombeks seista trepil ja tervitada kõiki õpilasi, kes koolimajja tulid. Sõna otsest mõttes pidi ütlema temale tere ja tema ütles õpilastele tere. Ja sellel oli niisugune huvitav kasvatuslik mõju. Poisid kartsid teda natukene, sest sellel ajal ei tohtinud nad koolis pikki juukseid, aga mood oli just niisugune. See tähendas ka seda, et keegi ei julgenud hiljaks jääda, see oli erakordselt ebamugav tunne. Sa pidid ikkagi õigel ajal kohal olema, oma tervituse ära ütlema ja siis oli päeva algus tehtud. See meenus mulle täna, kui sain jälle aru, et koolijuhi roll on üks tähtis roll. On ta mees või naine, aga oma olekuga ja suhtumisega kujundab ta kindlasti laste arusaamu maailmast ja väärtustest. See on väga tähtis.
5. Kas Teil on mõni soovitus meie kooliperele?
See kooliaeg on üks haruldane aeg. Kui ta on ees, siis tundub ta väga pikk, on ta siis üheksa aastat või veel rohkem. Tundub, et see on üks lõppematu aeg. Tegelikult möödub see aeg niivõrd kiiresti ja mitte ainult sellepärast, et aeg üldse lendab kiiresti, vaid sellepärast, et selle aja sees õpitakse ja tehakse kõvasti tööd. Kui midagi soovitada, siis seda, et õpilased võtaksid õppetööst kõik võimaliku. Kunagi ei maksa häbeneda seda, kui millestki ei saa aru. Kool ongi see koht, kus küsimusi esitada, endale asju selgeks teha ja leppida sellega, et kõik asjad ei saagi väga kiiresti ja lihtsalt viie peale selgeks. Õpetaja on see inimene, kes oskab ja teab ja tahab asju selgitada. Teie lapse- ja nooruspõlve roll on kindlasti ka see, et teil peab olema tahtmine sellest maailmast rohkem teada saada. Kui on teadmisi ja seda tahtmist, siis saab elus ikka hakkama.
Emili Gabriela De Oliveira 7.kl