Haridus- ja teadusminister Mailis Reps külastas Kärla Põhikooli
4. aprillil oli Kärla koolipere tavapärasest rohkem elevil. Nimelt oli meil suur au võõrustada haridus- ja teadusministrit Mailis Repsi. Meediaringi õpilased kasutasid juhust ja küsisid proua Repsilt mõned küsimused.
Mis on Teie arvates praeguse Eesti haridussüsteemi kõige suurem probleem?
Kõige suurem probleem on palju väljakutseid ühiskonnas. Tahetakse väga erinevaid asju ja et kool nagu peaks kõik need väljakutsed lahendama korraga. Küll tahetakse ettevõtlust ja soovitakse, et lapsed areneksid digitaalselt. Samas tahetakse väga traditsioonilisi teadmisi ja kõike-kõike veel. Selle tulemusena on õpetajatel ja ka lastel väga palju teha ja kohati üsna pikad koolipäevad.
Teiseks suurimaks väljakutseks on koolivõrk. Meil on palju väga väikeseid koole ja kindlasti laiendamist vajavaid koole, kuhu lapsed ära ei mahu. See on piirkonniti väga erinev. Maalt liigutakse linna või linna lähedale. Osad koolid on ikka väga väikesed, nii nagu see ka Saaremaal tegelikult on. Nii tekibki kurb küsimus, et kas need koolid peab kinni panema või algkooliks muutma. Võib-olla need ongi kaks kõige valusamat teemat.
Kuidas suhtute riigigümnaasiumisse ja milliseid muutusi peaks see Saaremaa haridusellu tooma?
Riigigümnaasium toob väga suuri muutusi. Nendes piirkondades ja maakondades, kus ta on juba mitu aastat olnud, on elu näidanud, et umbes kahe-kolme aasta pärast saab ta päris omaks. Osad uued asjad võetakse rõõmu ja õhinaga vastu, osad asjad aga natuke ettevaatlikumalt ja see oleneb inimestest. Selle uue loomisel on ka oma pluss - saab teha uue omanäolise gümnaasiumi, kus kõik lapsed, kes põhikooli lõpetavad, saavad võrdsed võimalused. Mitte kellelegi ei ole ta oma vana kool, vaid kõik astuvad korraga uude õpikeskkonda.
Kindlasti tekitab riigigümnaasiumi loomine Saaremaal teatud segadust. Iga muutus on natuke ebalust tekitav ja küsimus on ka selles, mis ülejäänud koolidest saab. Kas nad kõik jätkavad vanamoodi? Samal ajal kui toimub riigigümnaasiumi moodustamine, toimub ka uue suure Saaremaa omavalitsuse loomine. Nüüd on kõik ju ühe juhtimise all. Kindlasti toob see kaasa palju muudatusi. Siiamaani hoidis iga väike vald oma kooli, kuid nüüd nad kõik konkureerivad ja võistlevad omavahel. Kindlasti toob see kaasa muutusi. Kõike seda näitab aga aeg.
Milline on üldine mulje Kärla koolist?
Teie kool on väga mõnus, piisavalt väike, aga samal ajal ka piisavalt suur, et olla elujõuline. Selline sajalapseline põhikool on tänapäeval Eestis tugev. Ma usun, et plussiks on see, et lapsed ja õpetajad tunnevad üksteist ja kõik on nähtav. Kui sul on mingisugune soov või mure, siis sa saad sellega tegeleda. Samal ajal on see väiksus ka miinuseks. Kui tahad vahel ära kaduda, on see raske, sest tegelikult sind märgatakse. Teie kool on selline armas ja piisavalt linnale lähedal, et siia jäävad lapsed käima linnast ka tulevikus. Just need, kes otsivad natuke väiksemat ja õdusamat õhkkonda.
Millise sõnumi sooviksite edastada meie kooliperele?
Esimene on see, et olege enesekindlad. Eesti haridus on väga hea. Võtke sellest õppimisest parim, aga võtke ka kõike seda, mida õppimise kõrvalt teha saab. Nagu koolilehe toimetamine, muusika-, tantsu- või spordiüritustel osalemine. Tehke muid põnevaid asju ka, sest kui te hiljem hakkate mõtlema, mida tahate elus edasi õppida, siis vähemalt pool nendest valikutest on mõjutatud sellest, millega sa õppimise kõrvalt tegelesid. Igal juhul soovitan nautida ja tunda rõõmu selle üle, et põhikoolis käimine on hästi vahva, kuigi vahel tundub, et peale õppimise midagi mud teha ei jõuagi.
Emili Gabriela De Oliveria
Triinu-Liis Torri
Kaisa Tänav