Comeniuse projekt „The EuroRainbow of Schools“ Poola 6.-11. mai 2012
Kärla Põhikool osaleb endiselt Sihtasutuse Archimedes rahastatava ja Elukestva Õppe Programmi raames toimuva mitme osapoolega kahe-aastases rahvusvahelises Comeniuse projektis „The EuroRainbow of Schools“. 6.-11. mail 2012 toimus meie projekti kolmas välisreis. Seekordse reisiga käisime ära Poolas. Projektis osalevad lisaks Kärla Põhikoolile veel koolid kaheksast Euroopa riigist (Rumeenia, Türgi, Kreeka, Itaalia, Hispaania, Austria, Tšehhi ja Poola) – igast riigist üks kool. Kolmandast reisist võtsid meie koolist osa 7. klassi õpilane Arne Ingalt ja 6. klassi õpilane Joonas Preedin. Õpetajatest käisid reisil projekti meiepoolne koordinaator Anni Väli ning kunstiõpetaja ja huvijuht Külli Luup.
Reis viis meid Põhja-Poolasse Słupski linnakesse, kus asub ka meie projektis osalev kool. Meie reisisime sinna läbi Müncheni, kuna otsemat teed lihtsalt ei leidunud. Ise naljatasime sealjuures, et aerupaadiga oleks Saaremaalt otse üle Läänemere ehk kiireminigi kohale jõudnud. Ent kohale me jõudsime ning meie poiste jaoks oli lendamine taas uudne ja põnev kogemus.
Seekord elasid meie õpilased kahekesi koos ühes peres, kes nendega ka õhtuti igasuguseid asju ette võtsid. Lisaks said nad Poola lastega õues põnevaid jalgpalli sõprusmatše pidada. Õpetajad kohtusid lisaks muule ka Kobylnica linnapeaga, kes ka Eestiga tuttav on, kuna Valga on üks Kobylnica sõpruslinnadest.
Projekti seekordse kokkusaamise põhiteema oli meie riikide lipuvärvide tähendused ning värvid ka igapäevaelus ja kultuuris (muinasjuttudes, looduses, käsitöös jmt). Sellel teemal oli iga kool valmistanud ka ettekande. Meie ettekanne keskendus eelkõige värvidele meie looduses (seened, marjad, lilled ja taeva värvid), tikandites, muinasjuttudes ja rahvuslipus. Teiste riikide esitlused keskendusid eelkõige traditsioonilistele sümbolitele ja värvidele. Lisaks erines meie ettekanne teistest selle poolest, et olime oma kooli 6. Ja 7. klassis läbi viinud väikese küsitluse selle kohta, mida tähendavad meie õpilaste jaoks erinevad värvid. Sealt tuli meie jaoks päris põnevaid vastused, mis me ka oma esitlusse sisse panime.
Poola ei olnud meie jaoks ehk nii eksootiline maa, kui näiteks Austria või Kreeka, ent väga vahvaid kogemusi saime sealt kindlasti. Näiteks osalesime me vaid iga viie aasta tagant toimuva teatrifestivali rongkäigus, kus paljud meie reisil osalejad oma rahva muinasjuttudest pärinevaid kostüüme kandsid. Meie õpilastel küll kostüüme ei olnud, ent siiski andsid nad meie arvates rongkäigus oma soliidsuse ja kindla sammuga ikka korralike Suurte Tõllude mõõdu välja küll. Hiljem saime vaadata paari meeleolukat nukuteatri etendust, mis samuti muinasjuttudel põhinesid.
Üks eredamaid kogemusi oli meie retk liikuvatesse düünidesse Läänemere kaldal. Pidime mitu kilomeetrit liiva sees üles-alla kõndima ja kohati oli küll alla andmise tunne, ent elusalt me kõik mere äärde kohale jõudsime, misjärel läks lahti suuremaks kilkamiseks, kuna enamus reisiseltskonnast otsustas ikka ka merevee (esialgu küll vaid varvaste kaudu) ära proovida. Tagasi matkasime läbi maalilise männimetsa, mis tundus saarlastele tegelikult väga kodune.
Veel üks oluline väljasõit toimus Gdanski linna. Seal sõitsime vanaaegse moega laeval „Black Pearl“ mööda jõge Westerplatte juurde. See on koht, kust sai alguse Teine maailmasõda. Nii, et ka ajaloo alal said meie poisid midagi uut ja põnevat teada-näha. Seejärel sõitsime tagasi Gdanski linna, kus meile tehti meeleolukas ekskursioon. Õhtupoole viidi meid ka Sopot’isse, kus meile näidati ajaloolist suurt kaid ja kus oli üldiselt ka väga mõnus suvitusrajooni õhkkond.
Tagasi lendasime taas läbi Müncheni, kusjuures meil oli palju aega sealse lennujaamaga tutvumiseks. Võib öelda, et tegemist on väga reisijasõbraliku ja mõnusa lennujaamaga, kus vähemalt poistele jättis kõige sügavama ja meeldivama mulje tasuta kohvi, tee ja kakao aparaat, mida nad ka agaralt kasutasid.
Selline oli siis meie seekordne reis Poola. Seltskond oli väga mõnus ning reis üldiselt sujus ka meeldivalt ja meeleolukalt. Järgmine reis tuleb meil oktoobri lõpus Hispaaniasse Toledosse. Eks me pärast seda siis taas kirjutame, kas ikka nägime kuulsat la Mancha rüütlit don Quijote’t ja mida põnevat meiega seal üldse juhtus.
Meie reisiseltskond pärast düünide läbimist. Vasakult: Arne, õpetaja Anni, Joonas ja õpetaja Külli.